Niisiis kriitlised 48 tundi üle elatud ja tundub, et taastun kiiresti ja liiga endale ei ole teinud.
Kuna ma nüüdseks olen läbinud 9 maratoni (7 suuskadel ja 2 joostes), siis ma juba tean seda taastumise protsessi detailideni peast.
Minu puhul suusast ja jooksust taastumisel erilist vahet pole. Kõigepealt umbes 48 tundi on selline eufooria, siis järgmised 24 tundi mõtlen, et mis ja kus sai valesti tehtud ja lappan kõik järgneva aasta stardivõimalused läbi, et kus ma kohe ägedama tulemuse teen :) See faas möödub õnneks nii kiiresti, et kirja panna ma ennast kuskile veel ei jõua. Siis tuleb faas, kus ma reaalis lihtsalt logelen nädal aega. Ja siis hakkab elu uuesti tavapärastesse rööbastesse tagasi loksuma.
Hetkel võin julgelt raporteerida, et kõik on kõige paremas korras.
Novat.
Jooksuhooaeg oli täitsa rahuldav. Iga stardiga tuli isiklik reks, ses suhtes oleks veider mitte rahul olla. Eks ma siis olen. Kuigi hooaja algul mõeldud ajad jäid ikkagi tegemata.
statistika siis selline võrreldes eelmise aastaga:
Viljandi järve jooks 12 km, parandus 10 min 39 sek
Maijooks 7 km, parandus 4min 58 sek
Tartu jooksumaratoni 23km pole varem jooksnud
Nuia jaanijooks 4 km parandus 2 min 42 sek
Mulgi maratoni 21 km parandus 21 min 43 sek
Tallinna maraton 42 km parandus 21 min 42 sek
Maratoniaeg siis jah pole see, mis ma tegelikult võinuks joosta. Ülejäänud enamvähem nii nagu pidi olema. Mõni jooks veits plaanitust parem ja mõni veits kehvem. Aga üldiselt okei. Ühtki katkestamist pole, maratoni medal ära toodud ja püsivaid vigastusi ka pole.
Pea 3 minutit 4 km-i jooksul on muljet avaldav. See teeb kusagil 40 sekundit kilomeetri peale.
ReplyDeleteMulgi maratoni aja parandus on ka võimas - umbes minut kilomeetri kohta.
Kuna Tallinna maratonil aja prandus jäi muude asjade taha, siis väga suuri järeldusi ei saa teha.
Küll aga võiksid mõelda, et kas tingimused jooksudeks olid sarnased võrreldes eelmise aastaga.
Tuimalt numbritele peale vaadates võiks öelda, et pead kiiruslikku vastupidavust arendama.
Kusjuures ilma mõttes on kõik jooksud vägagi samades tingimustes, nii üllatav kui see ka pole.
ReplyDeleteAga kiirusliku vastupidavuse suhtes on sul õigus ja sel suvel sai seda tehtud ka, aga osa trenne jäi vahele ja siis pikk paus. Rullsuusa nahka läksid ka paljud jooksutrennid. Ja treeningmaht üldse oleks võinud suurem olla. Aga paraku on ööpäevas ikkagi ainult 24 tundi, mida tuleb jagad töö, pere, magamise ja trenniga. Keeruline.
Aga eks ma nokitsen vaikselt edasi.
Oluline pole mitte suur treeningmaht vaid kvaliteetne treeningmaht :)
ReplyDeleteLihtsalt kui minigi põhi all, siis tulevad tulemused kiiremini, kui pead 0st alustama, siis tuleb alguses suutma emotsioonid maha suruda ja vaikselt nokitsedes korralik põhi laduda, et selle pealt suuri arengu samme tegema hakata.
kvaliteet on mul sel aastal küll tipp-topp. Enamus trenne on tehtud treenerite valvsa pilgu all ja nii nagu peab. Ses suhtes olen isegi veidi laisaks läinud, et ei viitsigi nagu üksi jooksma minna enam. Eelmisel aastal oli ristivastupidi, et tegin tihedamalt, aga oma "targa" peaga. Järgmine aasta tuleks kahest eelnevast selline paras kokteil segada.
ReplyDeleteNo eks sellest aastast said teadmisi, kuidas treenida. Lisaks võid ju uurida erialast kirjandust ja siis saabki kahest miksi kokku.
ReplyDelete