Sunday, January 13, 2013

Talvepealinnas

Vahelduseks natuke kobedam nädal kah siis:
T 45min jõudu
K 45 min jõudu
R 1h 30min kl suusk
L 1h16 min kl suusk
   1h 10min v suusk
P 1h 28 min kl suusk

Nädalavahetuse veetsin Otepääl suusalaagris. Olin nädala alguses küll veel suht kahtleval seisukohal, polnud nii tugevat tunnet, et laagerdama minna. Aga kuna kirja sai pandud, siis ikka läksin. Laagri kavas oli siis ka kolmepäevane võistlus, millest trennimaniakk kirjutab kindlasti oma blogis, aga see tundus nii killer, et sellest loobusin. Tagantjärele tundub, et oli väga tark otsus.

Laagris oli tore nagu alati. Kuna ilmastikuolud olid suhteliselt "talvised", sõitsid mõned autod kraavi ja mõned autod ei läinud käima ja nalja ikka sai. Kokkuvõttes midagi hullu ei juhtunud.

Väsimust enam ei olnud. Suusatada oli tore. Kellegi tempos püsida ei üritanud. Lihtsalt tasakesi proovisin suusasammu ja koperdasin rohkem niisama. Korra oli selline moment, kui Heiki ja veel keegi mu ees sõitsid Tehvandi stata sirgel paaristõuget ja mul tekkis vallatu mõte proovida, kas jaksan neile järgi kihutada. Katse lõppes sellega, et mu pinnalaotus oli staadionil laiali ja suusakepp jäi nii nõmedalt kaela alla, et siiani on kael veidi paistes. No väga naljakas oli. Ma väga täpselt aru ei saanudki, miks ma kukkusin, kas koperdasin suusakepi otsa või lihtsalt tasakaal kadus ära.
Muidugi olid mu klassikasuusa keppidel (mõni grammatikamaniakk võiks öelda, kas õigest kohast on kokku ja lahku, ma ei suuda otsustada) alles asfaldiotsikud ja kuigi ma terve laagrile eelneva öö mõtlesin ainult sellest, et ma ei unustaks kulpe maha, jäid nad siiski maha. Seega kogu klassika sai sõidetud vabatehnika keppidega :)
Ilm oli jahe, reedel oli kõige hullem, kuigi kraadiklaasi järgi oli ainult -12, oli vastik tuul, mistõttu tundus see palju külmem kui täna hommikune -21 või mis meil seal välja mõõdeti. Mulle jahe ilm teatavasti sobib ja ma talun seda päris hästi. No külm küll suusatades ei olnud kuskilt otsast.
Kõik kolm päeva jäi trennides keskmine pulss minu kohta üllatavalt madalaks. Kõige rohkem oli esimeses trennis 144, ülejäänud veel madalam. Pole kunagi varem elus sellise pulsiga suusatanud. Järeldusi ei hakka sellest veel muidugi tegema. Iga trenni lõpus oli tunne, et öhh, juba koju? nii vähe? Selline väga mõnus laager oli.
Klassikasuuska testisin hoolega. Sain palju targemaks tehnilistes teemades nagu näiteks pidamisala (mis on mul täiesti metsa märgitud ja kuhu ma nüüd markeriga ise uue joone tõmban). Suuskade määrimisest ei tea ma endiselt mitte tuhkagi välja arvatud see, kelle kätte oma suusad sokutada määrimiseks :)
Vat nii.

No comments:

Post a Comment

Meie muusika on minoor!

Kui vahepeal läks jooksuga juba päris kenasti ülesmäge (mis pigem tundus nagu allamäge.. heh, eesti keel on ikka ilus!), siis nüüd on kohal ...