Thursday, February 9, 2017

Skinide test vol 2

Eelmisel nädalal testisin oma uusi suuski Valgehobusemäel. Ilm oli suht samasugune, rada kergelt plussis, aga see rada oli ikka tibakse vähem jääs ja rohkem päris lume moodi kui Nõmmel. Kuna mul oli seal umbes sada viiskümmend (hea küll, siin on kerge ilukirjanduslik liialdus ka vahel) tuttavat suuskadega inimest, kellega ma olen ka trennis koos sõitnud, siis oli päris hea võrrelda.
No need, kes pidid eest ära sõitma, sõitsid ikka umbes ootuspärase vahega eest ära. Tõusust üles läks suusk ilusti, siledal maal tundus, et teistel libiseb justkui paremini, aga laskumisel ma maha ei jäänud. Pigem ma ütleks, et laskumisest sain kiiremini alla kui teised klassikasuusaga. No kõigepealt muidugi massi tõttu :)
Küll aga vaatasin, et kui on kerge jõnks ülespoole ja siis läheb laskumine edasi, siis seal kergel tõusunukil tõmbab hoo veits rohkem maha kui määritud suusk. Mis tõestab veelkord seda, et Harimäelt laskumiseks ei ole see õige suusk.
Paar korda käisin ka kõhuli, kui panin jala natuke suusajäljega risti, mis tähendab, et nõuab üsna korraliku tehnikaga sõitmist ja väga aerutada ei või.
Aga pluss poolele kirjutaks selle, et nende suuskadega on kurvis jõle mõnus sahatada :D Just sellises järsus pehmes kurvis. Kohe ütleks, et nautisin kui kindlalt kurvis suusk tegi, mis tahtsin. Kui poleks teinud, siis ma oleksin tiiki ka muidugi sõitnud kindlapeale. Selles suhtes Valgehobusemäe rada on  põnev, et kunagi ei tea tegelikult, kas saad enne tiiki pidama või siis et ei saa. Ja et kui ei saa, siis kas tiigil on jää peal? Ja kui midagi jää sarnast justkui on, siis kas ka kannab?  :) No võibolla jah, et tegelikult võiks suuskadega kurvis astuda ja nii, aga olgem ausad: kui sa tahad väljaspool Eestit maratone suusatada, on õigupoolest palju olulisem, et oskaks suusaga normaalselt sahka tõmmata! Ja selleks, et osata, on vaja ikka ka harjutada :)
Kui ma nüüd järele mõtlen, oli mu elu esimene suusalaager just seal. Ei tea, kuidamoodi ma seal tiiki ei sõitnud?  Või läks siis rada üle tiigi, sest lund oli miljon? Või siis ei olnud seal veel üldse seda tiiki? Ei mäleta.

Ja muidugi suusa põhiboonus on see, et ei pea mõtlema, mida kuradit suusa alla määrida. Sest ilm on niikuinii kogu aeg plussis viimasel ajal. Ja siiani ma pole mitte kunagi pidava suusaga sõitnud plusskraadidega.
Ühesõnaga ma arvan, et ühed sellised suusad võiksid inimesel olla küll.

Aga üldiselt on talv kohal. Vähemalt korraks.
Täna õhtul käisin Nõmmel sõitmas ja ossa jutt, päris head tingimused olid. Polegi vist sellel talvel nii ägedat klassikajälge päris elus näinud veel. Pildi pealt ja Haanjas ainult. Kahjuks ei taibanud klassikasuuski kaasa võtta. Ma arvan, et mu ema julgeks ka sealt sillalt alla sõita sellise suusajäljega.
Üldiselt see -9 kraadi on väga mõnus ilm.  Rahvast pole enam nii jube palju, suusk juba ja veel libiseb ja palav ei hakka. Ja pulss ka nii madal. Mis nii viga suusatada.


No comments:

Post a Comment

Jaanijooks 2018

Üle pika aja tuli selline vallatu mõte, et jookseks jälle tiiru ümber kodukoha järve. See on ikka endiselt selline konkreetselt pildituks jo...