Uhh. Saigi tehtud.
Öösel enne maratoni ei tulnud kuidagi uni peale ja magama jäin vist poole kolme paiku. Sellele vaatamata oli ärgates kuidagi imelikult kerge tunne. Võimalik, et sellest magneesiumist, mida ma õhtul sisse kaanisin endale.
Stardis võtsin 5 tunni meestele sappa ja läks lahti. Esimene 10 km oli super hea joosta, samm oli kerge, poisid jooksid ilusti 7 mintsa km ja sobis ideaalselt. Kuskil 12. km hakkasid jänesed veits kiiremini jooksma ja km ajad tulid 6.40 kanti. Vaatasin, et ikka vist pean vähe vaiksemalt võtma ja lasin neil minna. Joosta oli ikka veel mõnus ja kõik oli superlux. Poole maa peal läks lukku aeg 2.32.03, mis sobis ilusti mu algsete plaanidega.
Aga nii kui algas teine ring, tuli järsku täitsa ootamatu haamer. Tammsaare pargi juures korra mõtlesin, et vist oleks õige koht katkestamiseks. Aga see oli selline hetkeline mõte. Tundus tobe kohe esimese raske sammu järel katkestada ja eks lootsin, et läheb jälle paremaks. No ega ei läinud küll. Russalka juures hakkasid jalad ja selg niimoodi valutama, et oigasin. Jooksin koos ühe tüdrukuga, kellel sõber sõitis rattaga kõrval ja ütles, et ära kõnni, jalad hakkavad veel hullemini valutama ja soovitas venitada. Ja täpselt nii oli ka. Venitamine tegi tunduvalt paremaks. Kõige hullem oligi 23-29 km. Üle 30. km joone läks jälle veits kergemaks. Lõpus saime kokku 10 km omadega ja isegi oli veits parem joosta, lihtsalt kulgesin vooluga kaasa. Mõned kepikõndijad kihutasid mööda küll, aga mis siis. Pärast 40. km oli täitsa hea joosta jälle. Vaatasin, et viimased 2 km olen 2 mintsa kiiremini jooksnud kui enne seda :)
Seda tüdrukut, kellega teise ringi ajal koos jooksime, ei näinud lõpus enam. Pärast vaatasin, et olin kuskil temast ikka mööda kimanud ja 2,5 mintsa varem lõpetanud.
Noh. Esimese maratoni kohta pole paha. Finishisse ma jõudsin ja märk on maas. Seega olen ikka rahul küll. Eks järgmisel aastal tuleb aeg üle joosta :)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Äge talv oli tegelt!
Suusahooajast pole midagi kirjutanud, mistõttu on kostunud pahameelt siit ja sealt, nii et eks ma siis katsun selle kuidagi kokku võtta. Al...
-
Suusahooajast pole midagi kirjutanud, mistõttu on kostunud pahameelt siit ja sealt, nii et eks ma siis katsun selle kuidagi kokku võtta. Al... -
Idee järgi pidi mul täna Nõmmel trenn olema. Aga reaalsus oli see, et jõudsin koju alles siis, kui juba oleks pidand trennis olema. Lisaks m...
-
Pole mingi sada aastat kirjutanud ja eks osalt ikka sellepärast, et asjad ei ole läinud ootuspäraselt ja meeltmööda, aga osalt ka seetõttu, ...
Palju õnne maratoni eduka läbimise puhul! Hullult tubli ikka!
ReplyDeleteedetabelisse kirja läheb vist 26 sekundit parem aeg, see on siis aeg, mis sul kulus stardijooneni jõudmiseks pärast avapauku.
ReplyDeleteNagu näha, on neid naisi Eestis alla 400, kes maratonitulemuse kirja saanud.
http://www.marathon100.com/ranking/?yearm=0&sex=N&marathon=0&distance=42&club=0&firstname=Eesnimi&lastname=Perekonnanimi&bestrecord=1&submit=Otsi
Aga võib-olla ka mõned rohkem, see vist 100 prossa täielik andmebaas ei ole, eriti mis vanemaid maratone puudutab.
Su jooksu kulg meenutab küllaltki minu Riia maratoni üks aasta, ka teise poole aeg oli mul siis enam-vähem sama.
5 tunni piir on sulle igastahes reaalne saavutada.
Ei no kõva sõna, midagi pole öelda.
ReplyDeleteKuidas enesetunne pärast maratoni? Kas ikka käed jalad liiguvad? :)
Üks teine tuttav, kes maratoni jooksis ütles ka, et tempo meistrid olid hoogu lisanud. Mul sihuke tunne, et nii vist tulebki teha, et päris ühes tempos lõpuni ei panegi. Alguses rahulikult, siis vähe kiiremini ja lõpus juba tahtejõu pealt, kuidas läheb
Jalad on kanged küll. Ja trepist alla ei taha minna, üles pole probleemi. Lisaks tuleb vist maha kaks varbaküünt ja pulsivöö on tekitanud suured verised randid. Nii et siuksed kerged ebamugavused. Üldiselt on mu elus olnud tunduvalt raskemaid hommikuid.
ReplyDeleteTubli-tubli :) Hästi joostud!
ReplyDeletehttp://www.youtube.com/watch?v=m-hCuYjvw2I :D
ReplyDeleteno tuleb tuttav ette küll :D
ReplyDeleteKõige hullem oli see, kui juba medal kaelas oli, siis see finishikoridor oli lõputult pikk ja jumalast vales suunas pidi minema. Mul peas koguaeg vasardas, et issand kogu see maa tuleb tagasi kõndida. Lõpuks sain minema sealt ja selgus, et Vabakal tuleb alla tunnelisse minna kiipi ära andma. Alla sain ilusti, aga seal all seisin tubli minuti ja keskendusin, et uuesti üles jaksaks ronida. Tahtsin üle tee minna ja siis selgus, et sealt alt, kust ma suure vaevaga just üles ronisin, sai teisele poole teed. Mis tähendas, et ma pidin veel korra üles ronima. See oli kõige piinarikkam osa;)
õnneks selgus seal trepi peal, et on persoone, kelle liikumine veel vaevalisem. see andis jõudu :)
ReplyDeleteSee "5-tunni jänes" lõpetas ise ajaga umbes 4:55. Kommenteeriti kõllidesse, et 5 mintsa liiga vara lõpetab. :D
ReplyDelete