Keskendun. Keskendun.

Nüüdseks siis aeg sealmaal, et vormi on nagu teda on, midagi enam juurde kuskilt ei pigista ja lõpuks läheb ikka tahtejõu testimiseks. Mulgi jonn peaks vedama lõpuni küll, kui midagi ekstreemset ei juhtu.
Nohu on läinud, aga selle eest valutab mul veits põlv nüüd:) Ju ta ikka ärevusest ja hirmust tundmatu ees. Mingit loogilist põhjust valutamiseks pole. Lasen praegu väga lõdvalt, puhkan, keskendun ja katsun õhtuti varem magama saada. No ei õnnestu. Ikka jälle pool kaks.
Esmaspäeval tegin 20 mintsa kerge sörgi, homme proovin hommikul teha kerge jooksu. Hommik on suht võõras aeg jooksmiseks mu jaoks.
Kaalule 6 ette ei saa enam ilmselt, sest nüüd läheb juba süsikate laadimiseks ja vaevalt mingit langust enam tuleb. Täna hommikuse seisuga 70,9 ees ja eks ta sinna kuskile jääb. Praktiliselt kümnekast sain ikkagi lahti. Asi seegi:)
Põhimõtteliselt on vaim valmis ja tossud viksitud.