Olemine on päris hää. Kui maratoni õhtul valutasid liigesed ja järgmisel päeval olid jalalihased tuimad, siis täna tunnen kergelt seljalihaseid ja millegipärast ka käelihaseid. Kaubanduslik välimus sai ka veits kannatada, aga see on pisiasi. Nägu on ka veits paistes veel. Üldiselt taastun ma igast koormustest ja paukudest jube hästi. Üks põhjus on kindlasti see, et suitsetajana on mul alati eesmärk kuhu vaja minna on:D Kuna ma suitsetan väljas, siis sinna on vaja minna 16 trepiastet alla ja pärast siis üles tagasi ka. Esimesel õhtul sõitsin alla siiski liftiga.
Statistiliselt siis maratoni kiireim kilomeeter oli 12. kilomeeter, aeg 6.34, kõige kehvem kilomeeter oli 32. km, aeg 12.54. Kella järgi 14 mintsa on seisuaeg olnud, ehk siis see on aeg, mis ma oma kangeid ja valutavaid lihaseid venitasin rajal. Keskmine pulss 156 (mitte 154 nagu ma Heik:i blogis ekslikult mainisin), max pulss ainult 177. Ses suhtes targalt joostud, et kuskil pole ennast päris rihmaks tõmmanud. Lihtsalt üldisest vastupidavusest jäi puudu. Jäin vist ka esimese geeliga hiljaks rajal. Kindlasti jäi veits ka kehvasti magatud öö taha. Põhiliselt aga ikka puhas trenniküsimus.
Kindlasti lähen üritan järgmisel aastal alistada 5 tunni piiri. Teoreetiliselt ei tohiks see olla ülejõu käiv, kui ennast käest ei lase.
Väike stiilinäide kah siis 38. kilomeetrilt, kui kepikõndijad mööda kihutama hakkavad.
Tean seda tunnet, kui kepikõndijad mööduma hakkavad. Kui jooksin Tartu jooksumaratoni 2:55-ga.
ReplyDeleteSuitsetaja ja maratonijooksja on üllatav kombinatsioon, kuigi ega mulle ka päris võõras kombinatsioon ei ole. Mäletan, et kümmekond aastat tagasi panin mõned minutid pärast 133 km Tartu rattarallit sealsamas Tamme staadionil suitsu ette. Ja ka esimese Tartu jooksumaratoni läbimise ajal ei olnud ma sugugi suitsetamist maha jätnud, aga varsti jätsin ja seitse aastat ei teinud ühtegi suitsu. Siis oli kolm aastat sellist, kus ikka vahepeal koos teistega tegin ja see aasta olen piirdunud kahe suitsuga ja needki üsna aasta alguses.
Ajah - dokfilmis ultrajooksust teeb 24 tunni jooksu ajal üks mees ka vahepeal suitsu.
Ma vaatasin kevadel telekast 10 Olümpiastarti ja seal tehti väike uuring, et 7% osalejatest suitsetasid. Tädi rääkis, et nendel võistlejatel jääb umbes 10% realiseerimata oma võimetest.
ReplyDeleteKümnevõistleja Hämelainen tegi kunagi alade vahel staadionil suitsu. Ja korvpallurite hulgas on neid snüüssi vendi kuuldavasti päris palju.
Mul on olnud päris pikki suitsuvabu perioode ja suht hiljuti veel. Aga kui otsest vajadust pole, on käsi ikka suitsu järgi haaranud. Teatud edasiminek on. Kui vanasti läks pakk päevas, siis nüüd kestab pakk 3-4 päeva.
Huvitav jah. Kui menüüst ja trennigraafikust kinnipidamine pole minu jaoks teabmis keeruline, siis suitsetamisest loobumine on siiani suht keeruliseks osutunud. Aga ma arvan, et ma jõuan selleni ka varsti. Oleks vaja mingit tõsist argumenti. Kui õige aeg on, siis küll ma leian selle kah.
suitsetamise mahajätmine on äärmiselt lihtne. ma olen mitu korda jätnud :) viimati jätsin 1995 sügisel. seni edukalt. soovitan soojalt!
ReplyDeleteKui sa suitsetamist maha ei jäta, siis sa küll must suusamaratonil ei võida :)
ReplyDeleteNuh.. ära ole selles nii kindel :)
ReplyDeletehaa, mul on just toitumine täiesti kontrollimatu, kui ma ei jookseks, oleksin vist 200 kilo
ReplyDelete