Alutaguse. Tehtud.

Kõigepealt magasin ma hommikul sisse. Kell lihtsalt ei helisenud. 6.50 ärkasin, jõudsin jooksupealt putru ja kohvi keeta ja 7.25 olin uksest väljas.
Stardis oli -15 kraadi ja täpselt sama temperatuur ootas ka finišis. Võeh. Enne starti juba mõtlesin, et regan ennast ümber lühikesele. Aga siis nägin peatreenerit ja kurtsin, et külm on, tal läksid silmad suureks, et mis külm, pole ju külm. Noh, siis oli nagu piinlik lühikesele minna ja kobisin ikka starti.
Ripsmed olid juba enna härmas kui stardipauk käis. Sõrmed sulasid üles kuskil kolmandal kilomeetril ja varbad viiendal. Noh, kannatas sõita küll. Õnneks jätkus mõistust võtta kaasa mask.
Suusad ei libisenud üldse. Ega sellise temperatuuriga hästi ei libisenud nad kellelgi, aga selles pundis, kus mina sõitsin, tuhisesid inimesed laskumistel eest ära, tasasel maal sain nad kätte ja tõusul sain mööda. Siis tuli uus laskumine ja jälle tuhisesid mööda. Nii terve distantsi.
Paaristõukeid ei jõudnud üldse teha. Laskumistest tulin ainult paaristõukega alla :) Ühesõnaga raske oli. Väga raske. Ja just psühholoogiliselt oli täna eriti raske. 20. km läks füüsiliselt ka raskeks ja päris aktiivselt võitlesin mõttega, et katkestan. Kuidagi polnud fun ja polnud väga tuju. Aga 20. km oli tp ja seal puhkasin vist 2 minutit lausa ja sõin rahulikult kurki ja banaani ja jõin teed. Siis läks jälle lihtsamaks ja tasapisi tiksusin nii nagu jõudsin. 30. km oli jälle raske ja siis tuli meelde, et taskus on geel. Pistsin pintslisse. Pärast seda läks viimane ots jälle lõbusamalt. Katkestamise mõte saatis mind 33. kilomeetrini (seal ma katkestasin esimesel korral). Kui sellest kilomeetripostist mööda sain, siis hakkasid kilomeetriajad ka jälle paremaks minema.
Niisiis on mul 2009. aasta katkestamise ja 2010. aasta aja 4.42.05 kõrvale tuleb sel korral aeg 3.55.08. Noh, pole paha. Punase laterna rollist väljas ja parandus 47 minutit on mu arust üsna oluline vahe(pole ju enam 20 aastane ka, eksole). Aga häirib, et need katkestamise mõtted nii kergelt tulevad. Pole minu moodi. Praegu on muu olme ja koormus ka suht suur, kuidagi selline üldine väsimus ja kurnatus on sees. Ei olnud seda funi ja sära täna jälle ja oleks jaksanud tibakese veel välja pigistada küll tegelikult. Ja seepärast ei tunne ka tulemusest erilist rõõmu.