Puujalg

Vaheraport ka jälle kirja, enne kui midagi olulist unustan. Tempo on kiireks läinud, tegemist on palju ja kui lõpuks mahti on, on kell jälle kaugelt üle südaöö ja kaine mõistus käsib magada. Jõle palju aega läheb magamisega raisku ja nii palju jääb koguaeg tegemata. Umbes nagu seal Lotte raamatus, et oleks vaja õppida varvastega vilistama ja tagurpidi kõndima ja trummi mängima ja mida kõike veel. Ehh..

Kõigepealt käisin pühapäeval suusatamas. Ikka klassikat, sest vabatehnika suusakepid on mul endiselt autos ja minul pole aega minna neid lühemaks lõikama. No järgmisel nädalal ei jää muud üle, kui tuleb ära teha, sest mul on neid vaja. See on väga huvitav, kuidas asjade jaoks, milleks aega ei leia, leiab probleemivabalt aja siis, kui pole enam kuskile edasi lükata. Hmm. Aga suusatasin siis täpselt 10 km ja aega läks täpselt tund. Kaloreid 460. Keskmine pulss 156.

Esmaspäeval oli plaanitud trennivaba päev ja nii oligi. Teisipäeval oli plaanis suusatrenn, aga järsku jäi selg valusaks ja otsustasin edasi lükata. Kolmapäeval oli selg ikka veel veits valus, aga võtsin ikka oma suusad ja astusin uksest välja. Maja ees käis parasjagu päästeoperatsioon ja tuli veidikese aidata päästeametit, mistõttu passisin 40 mintsa väljas ja kui action läbi oli ja autoga oleks saanud minema maja juurest, oli siuke kerge külmavärin sees juba ja keerasin otsa ringi. Oli siuke tunne, et järelikult ei olnud vaja minna :)

Neljapäeval tahtsin ikkagi minna suusatama, aga siis hakkas jubedalt tuiskama ja läksin hoopis venttisse ikkagi. Algul oli päris hea, hüppasin veidi liiga kiiresti ja tegin vist vähe tihedama sagedusega kui piparkoogivorm lubanuks. Ja siis keset trenni läks jube raskeks. Päris mitu harjutust lõpetasin umbes 5 sekki varem, sest pulss oli selline, et pea käis ringi ja lihtsalt ei jaksanud. Teine pool trennist oli vähe rahulikum ja lõpuks nagu kosusin vähe ära. Viimase harjutuse jõudsin ilusti lõpuni hüpata. Selg pidas ilusti vastu. Seekord olid mõned sellised harjutused ka, mida varem teinud pole ja no täitsa tappev oli. Samas üllatas mind, et seda ühte harjutust, mida ma siiani kunagi üle 5 sekundi teha ei jõudnud, tegin eile praktiliselt lõpuni, võibolla 2 sekundit enne panin jalad maha, aga mitte varem.
No ja täna siis ärgates avastasin, et tagumikulihased (kindlasti on neil mingi peenem nimetus ka) on täitsa valusad. Lõunaks olid valusad reielihased ja säärelihased, pärastlõunaks kõhulihased ja õhtuks käed. Hilisõhtul võtab toolilt püstisaamine ikka mõnevõrra aega ja kõnnak meenutab lõpuraseda oma. Nagu esimest korda elus oleks trennis käinud. Kogemus ütleb, et kõige hullem on alles homme hommikul tulemas, nii et eks näis, mismoodi ma homme suusatama rooman :D