Otepää. +32 kraadi

Täpselt nii oli, kui ma eile hommikul kl 10.30 Tehvandi stata parklas autost välja astusin. Rullsuusalaager siis toimus seal. Laager algas juba tegelikult reedel, aga mul ei õnnestunud sinna ennast varem kohale nipitada. Leppisin siis kokku, et jõuan laupäevahommikuseks trenniks. Tegelikkuses tehti seoses kuuma ilmaga varem see trenn ja teised just lõpetasid, kui ma saabusin. Tegin siis üksi imitatsioonitrenni ja kannatasin seal kuumuses. Põhirõhk oli tasakaalul ja koordinatsioonil ja need pealtnäha lihtsad harjutused on pagane keerulised. Vahel ajus toimuvad mingid nii keerulised asjad, et signaali "vastaskäsi vastasjalg" töötlemiseks tuleb 5 sekundiline mõttepaus. Metsikult palav muidugi ka, eriti siis, kui tulid need keppidega tõusust üles jooksmised. Aga noh, esimese trenni ajal ma olin veel värske ja puhanud ja väga suur kannatus ei olnud. Pikalt ei kestnud ka trenn, 42 minutit näitas kell.
Vahepeal käisime ujumas. Pühajärves oli 24 kraadi (raadio andmetel) vesi soe ja no super ujumiseks. Ujuda oli väga mõnus, jahutas keha maha ilusti ja õhtuse trenni alguses oli olemine hea.
Õhtune trenn oli siis kl 15.30 kuskil Kääriku ja Otepää vahel rullsuusarajal. Päike lõõmas lagipähe ja kiiver oli ka musta värvi. Rada oli selline, et kui me sealt algul autoga mööda sõitsime, siis ma mõtlesin, et dziisus kraist, mitte üks vägi ei sunni mind nendest laskumistest alla sõitma. Esimene väike laskumine tundus väga jube, aga alla ma sealt sõitsin ja polnudki hirmus. Teine laskumine oli veits kiirem, aga ka sealt tulin alla. Trenni lõpus sõitsime juba päris ägedaid laskumisi ja silm ka ei pilkunud:) Isegi lahe oli. Trenni põhirõhk siis samamoodi tehnilisel küljel, kuidas ja mismoodi optimaalselt liigutada. Aga kuumus tegi üsna kiiresti oma töö ja jube raskeks läks see trenn. Kaanisin muudkui vett sisse ja üle elasin kuidagi. Igatahes trenni lõpus ma enamvähem kukkusin murule ja lihtsalt vedelesin seal veidi aega. Kokku 1.30 sõitsime siis.
Pärast jälle ujuma. Ujuda oli endiselt mõnus.
Õhtul toimus filmiõhtu, kus siis vaatasime oma päevaseid trenne. No oli ikka hirmus naljakas küll kohati.
Pühapäeval analoogne rullsuusatrenn. Viimasel päeval siis õppisime, kuidas hoogu pidurdada ja kuidas kukkuda:). Ja siis lõpuks nägime ka ära reaalselt, miks kiivrit vaja on, kui üks kodanik veidi liiga uljaks läks. Trenn oli jälle raske, aga mõnevõrra siiski kergem kui laupäeval, sest sooja oli ainult 25 kraadi. Siiski jõin ma selle pooleteise tunni jooksul umbes kaks liitrit vett, nii et jah, soe ikkagi oli. Pärast vaatasime tänase trenni ka lindilt üle, et mis ja kuidas vaja parandada ja nii.

Tagasi orienteerumine (sest Lõuna-Eestis ei ole ju eriti palju silte, mis rumalale inimesele ütleks kuhu sõitma peab ja kõhutunde järgi peab otsustama kas Tõrva on Pukast tulles Valga või Tartu pool) osutus vaevaliseks. Esimene ots oli lihtne, tee muudkui keerutas ja koguaeg pidi jälgima. Aga kui tuli selline tee juba, et sai stabiilselt sajaga sõita, hakkas uni kimbutama. Kokku tegin viis pausi marsruudil Otepää- Pärnu- Tallinn. Kaks pausi olid ujumispausid suvaliste järvede ääres, et ärkvel püsida. Ja Pärnus tegin siis pikema pausi ja magasin tunnikese. Edasi oli juba lihtne.

Kokkuvõttes oli väga äge laager. Trenni sai tehtud, puhatud sai, nalja sai palju ja igati positiivsete emotsioonidega Tallinnasse tagasi jõutud. Lihased on kõik veits valusad, a see on selline mõnus tunne. Laskumishirmust sain mingis osas jagu ja see on väga positiine.