Ujula testitud

Eile ma jätsin pika trenni vahele kuna nii metsikult palav oli ja tundus mõttetu ennast tappa sellise ilmaga.
Aga selle eest koitis täna see päev, kui ma astusin sisse ujula uksest.
Ujulaga mul varasemad põgusad suhted on täitsa olemas. 2007. aastal ma käisin vähemalt 5 kkorda ujulas ja 2008. aasta alguses ka kindlasti vähemalt 5 korda. Tavaliselt ujusin miski 500-800 meetrit, mõned korrad olen ujunud kilomeetri kah. Seda siis mingis x tehnikas ja iga 200 meetri tagant väike puhkus, täpselt tund läks. Sellili mulle meeldis ujuda, krooli ma ei jõudnud ujuda rohkem kui 25 meetrit järjest. Ja tehnilisest poolest pole minu puhul midagi rääkida, seda lihtsalt eriti pole.
Pärast seda, kui ma jooksin oma esimee kilomeetri, pole ma ujumas käinud. Erinevatel põhjustel. Algul vist oli silmaoperatsioon, siis tuli suvi, siis trauma, siis ei olnud logistiliselt sobivas kohas, siis ei mahtunud trikoo selga jne ühesõnaga see ala jäi täitsa unustustehõlma.
Seega oli väga põnev, et mis vahepeal juhtunud on ja palju ma üldse ujuda jõuan. Plaan siis oligi ujuda järjest nii kaua kui jõuan, siis väike puhkus ja siis vaatan, kas viitsin selle kilomeetri ära ujuda või saab lõuna enne läbi.
Kuna nii kaua polnud ujulasse asja olnud, siis oli ka üllatavaid avastusi, et keegi oli ujumismütsist vahepeal kääridega tükikese välja lõiganud ja ujumisprillid leidsin, teadagi - mänguasjakastist.
Ujula oli meeldivalt tühi.
Hakkasin siis rahulikult pihta 50 krooli (vau?!),50 sellili, 50 krooli, 50 sellili. 200 meetri pärast oligi siuke tunne, et nüüd võiks väikse vahe teha, aga jäin plaanile kindlaks ja lasin aga edasi, sest tegelt jõudsin küll. 50 krooli, 50 sellili, 50 krooli, 50 sellili.. kui 400 meetrit täis oli, polnud enam mingit väsimust ja muudkui uhasin edasi.
Ja ujusingi jutiga kilomeetri ära. Täitsa hämming, kust see nüüd siis tuli. Aega läks 39 minutit :) Ja tunne oli selline, et võiks veel ujuda. Isegi rattaga võiks sõita, kas just 100 km, aga 20 kindlasti.
Päris mõnus oli vahelduseks. Lõunasöök küll kannatas selle all veidi oma täisväärtulikkuse poolest, aga mis siis.
Vat.
Polegi päris lootusetu.