Minu väike armas Baker

Tehnoülevaatus teostatud.
Menisk terve.
Ülekoormusest pole märkigi.
Vigastustest pole märkigi.
Aga jah, vana tuttav tsüst siis ikkagi. Samas ebaharilikus kohas kus eelmisel korral. Sel korral siis läbimõõduga 2,5 cm. Arstionu lükkas kohe orad põlve ja tegi tsüsti tühjaks. Kuna tsüst on sellises x kohas, siis päris kindel ei ole, kas õnnestus saada kõik kätte või tuleb teistmoodi läheneda. Lähipäevadel selgub. Esialgu kojutulles pidin ikka vasaku jalaga gaasi vajutama nagu viimasel ajal mitmeid kordi juhtunud on.
Protsedur ise oli suht ebameeldiv ja õudne kuna ma absoluutselt ei kannata verd ja orasid. Valus eriti ei olnudki. Hetkeks kaalusin kas minestada või oksendada, aga lõpuks ei juhtunud minuga kumbagi ja ellu ma igatahes jäin :)

Ühesõnaga hetkel on kõik tibens-tobens. Vist. Küsimus muidugi jääb siiski õhku, miks mul tsüst sinna põlve tekib, aga see ei ole tänase päeva küsimus. Tsüst võib muidugi tagasi ka tulla kiiresti, aga võibolla peab ilusti 5-6 aastat vastu, arvas arst. Noh, praegu siis läks 3 aastat.
Kurat, ma ütlesin ju kohe, et pole mul mingit ülekoormust.