Noh, plaan teha enne Tartut kaks tunnist jooksu lõppes siis sellega, et tegin ühe 44 minutilise jooksu reedel. Laupäeval tegime väikse sprinri Tartu Prismas, a siis mul olid kontsad all, seega trenni alla ei kvalifitseeru:) Ühesõnaga läke veidi nihu. Põhjus kõigepealt siis sellest, et Viljandist olid mul kolmapäevani jalad valusad. Lisaks oli nohu. Neljapäeval olin ma lihtsalt nii väsinud, et mõtlesin, et arukas inimene ei lähe sellise olekuga trenni. Ja nii ta läks.
Tartus pole ma varem jooksnud. Eelmisel aastal küll kutsuti, et tule,tule, aga siis tundus see 23 km alles hoomamatult pikk. Trenni maailmameister ja see teine Heiki muidugi rääkisid, et ohh, nii kerge rada , ühtegi tõusu pole. Ma ei tea, mis mul jälle arus oli, et uskusingi seda juttu. Selge see, et Otepääl pole võimalik selline asi.
Rajale läksin plaaniga, et jooksen alguses 6.30 km seni kuni jõuan. Tegelikult jooksin esimesed 5 km kõik veits alla 6 minuti. See oli selgelt vale, sest koguaeg olid tõusud. Laskumisi oli muidugi ka. Lõpuks kui tuli esimene joogipunkt kuskil 5,5 km-l siis ma olin juba väsinud ja mõtlesin esimest korda, et kes kurat mul siia tulla käskis:)
Edasi läks veidi lihtsamaks, aga tempo juba kolinal kukkus. 11. km-l juhtus see, mida oligi karta- Viljandis vigastada saanud varvas hakkas tunda andma ja üha hullemalt. Siledal maal oli okei, aga igal laskumisel pidin sammu lühemaks võtma, sest jõle valus oli. Palju oli sellist lahtist kruusa ja kive rajal, sellel veel jalg libises ka ja päris ebameeldiv oli. Muidugi hakkasin ma ka väsima, lisaks sellele. Aga tasapisi tulin ja lõpuni ma jõudsin. Lõpuspurdi isegi tegin ja ühest onust spurtisin enne joont mööda veel oma valusa varbaga, see oli mõnus.
Vahepeal oli joon, kus löödi kinni poolmaratoni aeg ja see reks sai ilusti üle joostud uhkelt. Kui siiani oli mu 21,1 km reks 2.45,02, siis nüüd on 2.25,56. Finishiaeg siis 2.42,33. Noh, enamvähem nii nagu plaanis oli. Võib rahule jääda küll. Keskmine pulss oli 168, mis pole minu kohta ka sugugi palju.
Tartus laenasin plätud, sest oma jalanõudega enam käia polnud võimalik. Varbaküüs tuleb jälle maha, aga esialgu tundub, et ainult ülemine osa. Peab uued jalanõud muretsema kiiremas korras.
Muidu jäi jälle siuke hea tunne ses mõttes, et nii jube väsinud polnud ja jõudu nagu on küll. Lihtsalt joostud on sel aastal alles nii vähe, et veits vara oli see start. Täna on enesetunne väga hea, tunduvalt parem kui pärast Viljandit :) Enne Tartut oli mul all ainult 83 km, mida on vähe nii pika jooksu jaoks. Aga praegu tundub, et plaan sel aastal poolmaraton 2.15ga ära joosta ei ole midagi ületamatut. Trenni tuleb rohkem teha lihtsalt. Alles on maikuu ju.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Äge talv oli tegelt!
Suusahooajast pole midagi kirjutanud, mistõttu on kostunud pahameelt siit ja sealt, nii et eks ma siis katsun selle kuidagi kokku võtta. Al...
-
Suusahooajast pole midagi kirjutanud, mistõttu on kostunud pahameelt siit ja sealt, nii et eks ma siis katsun selle kuidagi kokku võtta. Al... -
Idee järgi pidi mul täna Nõmmel trenn olema. Aga reaalsus oli see, et jõudsin koju alles siis, kui juba oleks pidand trennis olema. Lisaks m...
-
Pole mingi sada aastat kirjutanud ja eks osalt ikka sellepärast, et asjad ei ole läinud ootuspäraselt ja meeltmööda, aga osalt ka seetõttu, ...
Egas siis kui lihased valusad tuleb neid venitada või muul viisil kaasa aidata taastumisele.
ReplyDeleteEelnev treening aitab ka muidu kergemini taastuda :)
Aa ja kui pulsikell käel, siis jookse pulsi järgi, mitte suvalt. Mis sul sellest kellast kasu muidu on :)
Võistlustel see pulss pole tähtis. Kui pulss üle 180 on, siis on see kellale vaatamatagi tunda ju. Mul on see jooksvalt displeil koos muude asjadega. Kella kannan sellepärast, et tempot jälgida ja jooksvat km aega vaadata. Pulsi järgi ma jooksen trennis. Kui on ikka stardipauk, siis mind küll pulss ei huvita rohkem kui pärast statistilises mõttes.
ReplyDeleteNo mis sa siis teed suured silmad kui ma ütlen, et pärast võistlust vaatan pulssi :)
ReplyDeleteAga muidu annab pulsi järgi väga edukalt joosta nii, et raskeks ei lähe - tead ette, et 165-se pulsiga on kiirus nt 6:15 min/km ja siis jälgidki, et pulss üle ei läheks.
Eriti oluline siis selline lähenemine pikematel jooksudel.
Lühikesel kõmmutad minema ja lõpus hingeldad aga pikal peab jõudu jagama ja pulss väljendab jõuvarusid väga hästi.
No ma eile tegelt teadsin alguses kohe, et jooksen liiga kiiresti, aga ei suutnud tagasi hoida. Kõik ju kihutasid minema :) No natuke hoidsin siiski tagasi, aga ikka vajus samm pikemaks jälle. Kogemusi pole ka pikkadest jooksudest eriti. Ühe korra elus ainult pikemat maad jooksnud.
ReplyDeleteMa imestasin seda, et sina, vana pulsipede järelikult alles pärast trenni ju pulssi vaatad :)
Ma ei öelnud, et ma trennis pulssi pärast vaatan :)
ReplyDeleteÄra järelda pooliku info pealt :)
Ära edasta siis poolikut infot:D
ReplyDeleteMuuseas eile oli esimene võistlus üleüldse (nii suusk kui jooks) kus mu lõpukoht on parem kui stardinumber.
aga tõele au andes oleks see õnnestunud ka siis, kui ma oleks viimase koha saanud :)
ReplyDeleteÜlitubli! Kõva isikliku reksi parandus igatahes peaks väga motiveeriv olema :)
ReplyDeleteOn muidugi motiveeriv. Aga selle motivatsiooniga on jälle see oht, et suure eufooria pealt on lihtne üle teha ja siis tuleb kohe vigastus:) Loodetavasti ma olen sel aastal targem kui eelmisel.
ReplyDeleteVäga hea blogi motivatsiooni ammutamiseks, jätka samas vaimus :)
ReplyDelete