Niisiis lõpetasid suusatajad puhkuse ja algas siis suvine hooaeg.
Kevadine seis on nüüd selge ja nüüd siis altius, citius, fortius!
Täna oli meil treeningplaanis jooksutrenn ja sinna ma oma kondid kohale vedasin. Enesetunne oli täitsa hea, aga mõtlesin, et kui ikka väga hull trenn on, siis longin niisama metsavahel ja teen näo nagu ei tunneks neid imelikke sportlasi seal :)
Algul sörkisime Spartast metsa. Mariuse sörk muidugi on umbes nagu minu võistlustempo ja mul oli metsa jõudes juba keel vestil. Õnneks ma avastasin, et kella ei pannud käima ja oli nagu meeldiv põhjus ka vahepeal jalutada. Kui kella tööle sain, oli nägu jälle normaalset värvi ja lonkisin järgi teistele. Tegime igasugu lahedaid jooksuharjutusi, teatejookse ja hüppeid. Väga mõnus trenn oli. Ise olen ikka jooksmises väga kehvake, kolmas kiire lõik tegi jala pehmeks juba. Aga mis siis, ikka oli vahva. Paar ringi jätsin vahele igaks juhuks ja tulin pool tundi enne lõppu ära. Esiteks sellepärast, et lapsed olid spordiklubis lastehoius ja teiseks sellepärast, et Tartu on ikkagi värskelt seljataga. Aga kindlasti hakkan selles trennis edaspidi ka käima kui vähegi võimalik.
Millegipärast ei kohanud eriti palju suusatajaid trennis?! Laiskvorstid siuksed :)
Kokku sai joostud umbes 5 km, keskmine pulss käis 175 peal ära ja umbes 1.05 läks aega kokku.
See ülemine on siis mu tänase trenni pulsikõver pulsispetsialistidele tervituseks :)
No comments:
Post a Comment