Nädal vahetatud

Nädalavahetuse veetsin maal, mis teadagi tähendab palju värsket õhku ja füüsilist tööd. Laupäeval näiteks niitsin 3,5 tundi muru. Muruniiduk on küll bensuga, aga siuke, mida peab lükkama, seega igati tõhus trenn. Järgmine kord mõõdan ära, mitu kilomeetrit muruniidukiga maha jalutan.

Pühapäeval tegin väikse eksperimendi ja sõitsin Pärnust rattaga maale, tegin seal mõned tunnid tööd (muuhulgas niitsin veel tunnikese muru) ja pärast sõitsin rattaga tagasi. Linnast maale oli 24,3 km. Muidu sile maa, isegi kergelt allamäge kohati, aga viimased 10 km oli väga vinge vastutuul. Tagasi oli alguses mõnus sõita, aga siis kui tee keeras ja tuul enam kodupoole ei lükanud, hakkas vihma sadama ja tuul keerutas nii veidralt, et polnud ka ülearu kerge. Aga siiski raske ka ei olnud. Ainult tagumik jäi kangeks ja pidevalt tuli ennast kohendada ja sättida. Tagasitulles sõitsin linnas teist teed pidi ja gps näitas 24,6 km. Aega läks minnes 1.29 ja tagasi 1.33. Keskmine pulss minnes 140 ja tagasi 138.
Njah. Rattasõitjad on tõenäoliselt teistsuguse tagumikuehitusega. Ma ei kujuta ette, mismoodi neid pikki maid sõidetakse. Õudne noh. Aga võibolla tõesti keha harjub, kui rohkem tegeleda alaga. Muidu oli kerge trenn, ükski lihas kuskilt valus pole.

Käikudest ei tea ma endiselt midagi. Natuke kruttisin, aga ei saand aru, mismoodi kõige kiiremini edasi läheb. Täitsa lootusetu olen selles teemas. Kindel on, et vale käiguga ma sõitsin, sest linnas kihutas minust mööda üks jalgrattur, kelle väntamise sagedus oli umbes 70% minu omast.